Absoluutne Moody

Alates 2011. aastast, kui ilmus Kenny Dixon Jr. alias Moodymanni EP “Mo Moody – Untitled” põhilugu “I Got Werk”, toimus tema globaalse kuulajaskonna tõekspidamistes teatud väärtushinnangute muutus, mis kulmineerus paljudele pettumusega. See oli tingitud asjaolust, et Moodymann ilmutas avalikult www-s enda esimese muusikavideo, kus ta isiklikult figureerib.

Enne seda, st 90ndate keskelt kuni mainitud EP ilmumiseni hoidus geeniuseks tituleeritud muusik avalikust tähelepanust teadlikult, seega ei teadnud keegi, milline ta välja näeb, kus elab jne (v.a. esinemised). Intervjuusid ei andnud Moody põhimõtteliselt, seetõttu lahvatas fännide seas peale video ilmumist röögatu moraalne pettumus, et kas oli ikka vaja musta gruuvijumala loor langetada?

Sellest tähelepanekust hoolimata pole tema looming muutunud – mees liigub eluga edasi, kohandub, õpib ja areneb. Kui soovite, nimetagem seda džungliseaduseks, kuna just sellise printsiibi on Kenny viimase paari aasta jooksul omaks võtnud. Moodymanni uue albumi puhul on tegemist kolektiivse, kuid tavapärase materjaliga, kus seekord löövad kaasa Amp Fiddler, Andrés, Jose James ning mille kuulamisega kaasneb alati teatud rituaal. See pole lihtsalt toode, mille ostmisele järgneb banaalne konsumeerimine, vaid ainult Moodymannile omane Detroiti mahagoni-funki helimantra, mille kuulamiseks peab olema valitud õige aeg, koht ja seltskond.

Moodymanni liigitamisel ühe või teise muusikažanri sekka oleks tegemist nii enda, Moody kui laiema kuulajaskonna petmisega, mis hiljem sümptomaatiliselt kummitama hakkab. Siin on ainult üks tõde - Detroiti veenides voolava kultuuri, majanduse ja loomingu veri, mida ainult Moodymann nüüdisgruuviks komponeerida oskab. See teeb temast elava fenomeni, millist karakterit globaalses muusikaäris naljalt ei leia. Välja arvatud Burial, kes hoopis futuristlikumatel helimaastikel seikleb ning anonüümse rüütli staatust 2008. aastani kandis.

8/10

Kuula siit.