Tallinna Pühavaimu koguduse õpetaja Balthasar Russow oli tuntud ja lugupeetud mees mitte ainult 16. sajandi Tallinnas, vaid ka kaugemail mail, tema kirjutatud Liivimaa kroonika oli omaaegne menuk. 1964. aastal esitas Taani-Eesti-Baltisaksa ajaloolane Paul Johansen hüpoteesi, nagu olnuks Russow eesti päritolu. Tema oletuse põlistas Jaan Krossi monumentaalne teos "Kolme katku vahel".

Toronto Ülikooli professor Jüri Kivimäe rääkis saates aga ka teisest teooriast, mille järgi oli tulevane kroonika kirjutaja eestlastest kasuvanemate juures üleskasvanud sakslasest kullassepa vallaspoeg, mis on ajaloolase Külliki Kaplinski teooria. Eesti esimene kutseline linnaarhivaar oletas aga, et ta oli pärit saksa kaupmehe perekonnast.

Kivimäe sõnul pole võimalik tõestada, et Russow oli eestlane, samas pole võimalik tõestada ka vastupidist. Ajaloolise Russowi kohta on lihtsalt nii vähe tõendeid, teada pole isegi täpset sünniaastat. "Ma olen ajaloolane, konservatiivne tüüp, kes tahab rangelt vahet teha ilukirjandusliku ja ajaloolise Russowi vahel," rääkis Kivimäe.