Kirjastuse Tänapäev peatoimetaja Tauno Vahteri sõnul ei ole sel aastal ilmunud ühtegi ülemaailmset menukit nagu näiteks "50 halli varjundit" möödunud aastal, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kõige paremini on müünud just teatud Eesti autorite raamatud: nende seas nii Andrus Kivirähk kui Tõnu Õnnepalu. Kõige paremini on müünud Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja Tallinna Kroonika", hetkel juhib raamatumüügi edetabeleid aga Vahur Kersna "Ei jäta elamata".

"Kui ilmub näiteks Kivirähki uus lastejuttude kogu, siis ma ei kahtle, et sellest saab üks aasta müüdumaid raamatuid. Lastekirjanduses samamoodi Kristiina Kass, Piret Raud, Ilmar Tomusk - alati populaarsed autorid. Mitteilukirjandusest on Mart Poomi elulugu. Vahur Kersna on selline kaubamärk, et ta suudaks isegi luulekogu müüa," selgitas Vahter.

Jätkuvalt eelistab Eesti lugeja mitteilukirjanduslikke raamatuid. Viimasel ajal on eriti populaarseks osutunud eneseabi ja esoteerika.

Varraku peatoimetaja Krista Kaera sõnul moodustab digiraamatute müügiprotsent üldisest käibest vaid 2 protsenti ja paberraamatute müük suureneb tasapisi.

"Vahelduseks tahetakse ikkagi kätte võtta paberraamat ja silmasõbralike variantide, nagu lugerite müük on kahanenud, sest ilmselt tahetakse niisuguseid vahendeid, mida saab kasutada ka muuks otstarbeks, mitte ainult lugemiseks," selgitas Kaer.

Ka akadeemilist ja intellektuaalset kirjandust väljaandev Tallinna Ülikooli Kirjastus rõõmustab iga-aastase tõusu üle. Kirjastuse selle aasta hitiks võib pidada Rein Raua raamatut "Mis on Kultuur?", mida trükiti kokku 1500 eksemplari ja tänaseks on peaaegu kogu tiraaž läbi müüdud.

"Mulle tundub, et põhjus võib olla selles, et meie raamatuid ei loeta ühe korra kaanest kaaneni läbi, vaid need jäävad inimestele vestlusparnteriks raamaturiiulisse võib-olla terveks eluks," arvas kirjastuse peatoimetaja Rebekka Lotman.

Eestikeelseid raamatuid on sel aastal ilmunud 4000 ringis. Näiteks kirjastusel Varrak on aasta lõpuks ilmunud üle 200 nimetuse ja kirjastusel Tänapäev üle 140 nimetuse.