Esimese, möödunud aasta Lapsepõlve auhinna sai aasta tagasi Kairi Look raamatu "Peeter, sõpradele Peetrike" eest.

Viieliikmeline žürii, mida juhtis lastekirjanduse uurija Jaanika Palm, valis auhinna kandidaatideks järgmised teosed autorid ja teosed: Aino Pervik "Jääpurikas, murelik piim ja teised tüübid", Andrus Kivirähk "Oskar ja asjad", Juhani Püttsepp "Gibraltari laevakoerte ühing", Piret Raud "Lugu Sandrist, Murist, tillukesest emmest ja nähtamatust Akslist" ning Ilmar Tomusk "Rasmuse vuntsid".

Auhinna väljaandmist korraldas Tartu linnaraamatukogu koos mänguasjamuuseumiga. Žürii koosseisusu kuulusid Jaanika Palm (esimees), Mika Keränen, Ädu Neemre ja Liis Pallon linnaraamatukogust ning Annika Haga mänguasjamuuseumist. Rangeid valikukriteeriume rakendamata lähtus žürii valiku tegemisel siiski põhimõttest, et raamatus peituv lugu pakuks avastamisrõõmu nii lastele kui ka täiskasvanutele, et kirjaniku mõte oleks väikest lugejat toetav, temaga arvestav ning et teos oleks kirjutatud ilusas emakeeles.

Andrus Kivirähki esimesed lasteraamatud "Kaelkirjak" (1995) ning "Sirli, Siim ja saladused" (1999) on ammu arvatud koolikirjanduse hulka ja neid neid loeb iga koolilaps. Juba enne kooli saavad Eestimaa lapsed tuttavaks joonisfilmidega, mille peategelane on koeratüdruk Lotte ja filmide kaasstsenarist Andrus Kivirähk.

2010. aastal võitis laste poolehoiu ja Nukitsa konkursi aasta varem ilmunud "Kaka ja kevad". Eelmisel aastal ilmus Kivirähkilt teinegi lasteraamat, jutukogu "Karneval ja kartulisalat".

"Oskar ja asjad" köitis žürii tähelepanu ennekõike rohkete tõlgendusvõimalustega. Põnev, novellidest koosnev jutustus on kui sibul, mille üha uued kihid avanevad lugedes üksteise järel. Esmasele reaalsuse tasandile lisandub Oskari fantaasiatasand, meenutused minevikust ja paralleelid erinevate kirjandusteostega.

Žürii hinnangul on see kaasaegne ja kaasahaarav lugu, mis võlub lugejat esimestest ridadest kuni viimasteni välja. Raamatu tekst sunnib enda ümber tähelepanelikult ringi vaatama ning ümbritsevale mõtlema. Jutustamise tempo arvestab igati noorte lugejatega.

Žürii arvates on raamatu suurimaks väärtuseks erinevate põlvkondade ühendamine. Teoses tõstatatakse küll keerukaid probleeme, kuid sellele vaatamata on suudetud säilitada lõbus ja optimistlik toon, mis suudab köita igas vanuses lugejat – lastest vanavanemateni. Peabki ju üks hea lasteraamat olema paeluv ka täiskasvanutele, et nad tahaksid seda oma lastele ette lugeda.