Võib-olla on kõige kergemini meelde jäävaks erinevuseks see, et eesti keeles on 14 käänet, soome keeles on neid aga 15. Erinevalt soomlastest pole eestlastel akusatiivi ehk sihitavat käänet, soomlastel aga pole jällegi meie rajavat käänet. See soomlaste viieteistkümnes kääne on aga viisiütlev kääne, mis vastab küsimusele „kuidas?“, näiteks ütleb soomlane, et ta kuulis huvitavat lugu omin korvin ja kui ta suusatas ilma mütsita, siis tegi seda paljain päin.  Selle käände mõtteliseks vasteks eesti keeles on tuletis, mis väljendab millegi tegemise viisi, näiteks „tegin töö omatahtsi“ või „saatsin kirja e-postitsi“. 

Soome keele ja eesti keele näilised sarnasused on läbi aegade pakkunud ainest naljajuttudele. Kord olevat eesti poissmehed teatanud ühes soome hotellis, et nad võivad ise „koristaa ruumit“, see tähendab „laibad ära ehtida“. Kord aga olevat üks hoolitsev eestlane küsinud bussis akent avades hõimuvelledelt: „Eikä puhuu liikaa?“ Mida ta neilt tegelikult küsis, see jäägu hea raadiokuulaja enda sõnastada.

Hyvää päivää!

Kuulake varasemaid säutse.