Mõne inimese elu kvintessents koondub vaid mõnda hetke, mõnda sõnakesse. Ilma äsjakuuldud lauseta, mis kõlasid Tallinna lauluväljakul 11. septembril 1988 toimunud suurüritusel "Eestimaa laul", oleks 1936. aastal Gattšinas sündinud raamatuillustraator ja karikaturist, üks Rahvarinde asutajaliikmeid Heinz Valk lihtsalt üks väärikas Eesti kultuurilooja, ei enamat.

Kuid sõnade vägi on võimas. Mõnede sõnade oma kohe eriti. Eesti ajaloos pole selliseid hetki, selliseid sõnu just palju. Ega peagi olema. Vaja ongi vähe, aga hästi. Ja Heinz Valk mõistis seda suurepäraselt.