""Hele, tuisklev ja nimetu" on kaante vahele köidetud suvetunne, hoolimata kelgumäe luuletustest," kirjeldas võidutööd žürii liige Tiina Põldmaa. "Raamatu keskmes on pere, kodu ja maaelu, mis köidab isegi neid, kelle elu möödub linnas. Petolai mõtisklused, metsajärve suplused ja õues müdistamised krabavad kaasa ka tõrksama luulesõbra."

"Praegu oleme väga teravalt selles punktis, mil meeleolud on rabedad ja isiklikud ning üleüldised ärevused koguvad aina jõudu," rääkis värske laureaat Petolai oma kõnes.

"Mulle tundub, et just naiskirjandus on siin selleks nägijaks ja tegijaks, mis püüab teha seda, mis on aegade algusest olnud osaks naise loomusest: hoida, hoolida, talletada, jagada, selgitada ja selgindada, korrastada ja kasida, parandada ja ravida, lippida ja lappida, näidata ette ja suunata, õpetada, meenutada, tuua pinnale ja valguse kätte, lepitada, lahendada, lohutada, raputada, siluda, lasta kõlada südamehäälel ja klaaril kogenud tarkusel, kord tasase sisendusjõuga sosistades ja siis selgel kõlaval häälel hüüdes nii, et mets kajab kumisedes vastu ja maailm jääb ometi tasaselt kuulatama."

Petolai kiitis ka naiskirjanduse üldist taset. "Kui haaravalt erinevad on need naishääled, mis praegu kirjanduses kõlavad! Igaüks neist rääkimas oma lugu, oma värvide, kõlade ja tunnetusega."

Auhinnale olid nomineeritud:

• Aliis Aalmann"Kes aias"
• Brigitta Davidjants, "Plahvatus nätsuputkas ja teisi jutte"
• Eva Koff, "Õhuskõndija"
• Kairi Look, "Tantsi tolm põrandast"
• Murca, "Kaks hunti"
• Heneliis Notton, "Tähed Agnesele"
• Berit Petolai, "Hele, tuisklev ja nimetu"
• Carolina Pihelgas, "Ikka veel"
• Johanna Roos, "Tsükkel"
• Andra Teede, "Lind ei ole"

Eesti naiskirjanduse auhinna žüriisse kuulusid Sirel Heinloo, Tiina Põldmaa, Eva Nooni, Maia Tammjärv ja Mari Peegel. Auhinda annab välja Eesti naiskirjanduse selts ja sellega tunnustatakse Eesti naiskirjanike kõrgetasemelist loomingut ja toetatakse neid jätkuval loometeel. Esimene laureaat oli Carolina Pihelgas 2025. aastal romaaniga "Lõikejoon".