Galaktlan on Taavi Laatsit. Mitte just eakas mees, kuid tema teekonnalehel on elektroonilise muusika radadel kulgemist juba ligi paarikümne aasta jagu. Tänavu kevadel andis Galaktlan pärast kaheksa-aastast pausi netileibeli Archaic Horizon all välja suurepärase albumi «Second Memory». Galaktlani seniavaldamata pala «Teletorni romantika» tuli avalikule esmaesitlusele paari kuu eest toredal uuel festivalil Viljandi Music Walk Kondase Keskuse aias keset langevaid kuldseid lehti. Mehel on annet ajastuseks ja kohtadeks, Tallinna teletorn kui selline on vaieldamatult seitsmekümnendate aastate lõpu sinistesse kõrgustesse pürgiva kosmoseromantika olulisim maamärk Eestis. Galaktlani retro sci-fi analoogsüntesaatorite abil esile manatav liigutavalt optimistlik tulevikunägemus minevikust või õieti minevikunägemus tulevikust on puhas meistriklass. Laatsit konstrueerib oma süntesaatoreid ise, kuid terasema kõrvaga kuulajad on märganud helilist sarnasust tänaseks praktiliselt unustatud, äärmiselt huvitava innovatiivse vene leiutaja Lev Sergejevitš Termeni poolt aastal 1928 patenteeritud nutika elektrilise muusikariistaga theremin. Igal juhul on tegu kosmoserocki ja proge elementidega inkrusteeritud palaga, mis tabab suurepäraselt ühe ajastu vormi ja vaimu ning lisab sellele ajatu mõõtme.Galaktlani kõrval on teise tänavuse kodumaise elektroonika olulisima albumi üllitanud Wolfredt ehk Margus Voolpriit ja sõbrad. Kuhugi Sigur Rosi ja Ratatati vahepeale paigutuva ja siiani teenimatult vähetuntud Wolfredti emotsionaalne postrock-shoegaze-indietronica on lummav. «Teletorni romantika» B-poolel on Wolfredti versioon Galaktlani viimase albumi palast «Drongam». Maitsekas, hea, originaali vaimu omas võtmes interpreteeriv Wolfredt ei luba endale hinnaalandust ning tema remiks on huvitav ja arenev. «Teletorni romantika» ilmus piiratud 300-eksemplarises tiraažis.

Plaadifirma: Seksound

Kuula siit või kuula theremit Lydia Kavina esituses

Hinne: hea