Kanadast pärit indie-muusik, klaverimängija ja laulja-laulukirjutaja Spencer Krug on teinud kaasa mitmetes bändides, tuntumad Wolf Parade, Sunset Rubdown ja Moonface, mis ongi vist tema soolo alter ego.

„Julia“ album sisaldab laule klaveri saatel. Tahaks öelda, et ei midagi muud kui klaver ja laul, aga tegelikult sisaldab ta kõike, mis vaja. Emotsionaalselt. Spirituaalselt. Iseeenesest lihtne nagu kõlapildilt, aga ei ole lihtne kuulata. Taustaks nagu ei sobi eriti, ei hakka tööle, häirib pigem. Need laulud ikkagi nõuavad tähelepanu. Ja tegelikult väärivad seda. Täiega.

Tõsi, ausalt öeldes olen jõudnud kuulata enamvähem täie tähelepanuga vaid pooli lugudest. „Barbarian“, „Everyone Is Noah..“, nimilugu, „Dreamy Summer“, „Love The House You're In“...ülejäänud on jäänud veel kuidagi kaugemale.

Mulle endale iseenesest meeldib väga selline lihtne ja aus klassikaline laulja-klaver, samuti laulja-kitarr värk. See on ka häbematult aus asi esineda. Tõeline veelahe tekitaja, eraldab tread sõkaldest, lambad sikkudest jne.

Isiklikult pole just Spenceri vokaalse väljenduse suur austaja, lookirjutajana on ta sümpaatsem. Aga tõesti – tal on vaieldamatult talenti, et muusikuna tegutseda ja ilma peal leiba teenida.

Kuulda on, et Spencer tuli Ameerikast ja elutses veel hiljuti või on praegugi hoopis Helsingis. Tore oleks muidugi, kui ta ka Tallinna tuleks. Iseenesest on loomulik, kui ta olekski siin juba käinud.

(Jagjaguwar)

7/10