Võrreldes triloogia eelmiste filmidega "Laulud teiselt korruselt" ja "Teie, kes te elate" on see linatöö optimistlikuma alatooniga, ehkki Andersson käsitleb ka selles vana Euroopa vananevat ühiskonda selle ajaloo taagaga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Roy Anderssoni visuaalne keel on kujunenud tema tunnusmärgiks ja see on mõjutanud ka Eesti kineaste. Näiteks režissöör Jaak Kilmi ei varja, et "Disko ja tuumasõja" juures töötas Anderssoni filmidele omane lihtsustatus ja puhastatus hästi, sest Kilmi soov oli vabastada lapsepõlv teatud pühalikust nostalgiast.

"Ta on üks lõikavamaid kriitikuid, n-ö heaoluühiskonna lõikavamaid kriitikuid. Kuigi Roy Anderssoni filme ei saa vaadata kui sotsiaalkriitikat, siis kivinenud mentaalsuse kriitika on seal hästi toredasti kohal," selgitas Kilmi.