Kuidas BFM alguse sai?

Hagi Šein: Kool loodi tänu Põhjamaade Filmifondi otsusele toetada filmiharidust Baltikumis 17 miljoni krooniga. See pani ühinema kõik filmi ja meediakoolid, mis meil tollal olid: Tallinna Ülikooli, Concordia ja Audentese, vahepeal arutasime isegi Kunstiakadeemiaga ühinemisvõimalusi. Aga meie võitsime selle rahvusvahelise konkursi ja see kool tuli Tallinnasse.

Tallinna Ülikooli senat kirjutas ühinemise ja asutamise käskkirjale alla 28. märtsil 2005, Mati Heidmets oli siis rektor. Neid inimesi, kes on seda kooli ehitanud, on väga palju.

Kes on need karismaatilised inimesed, tänu kellele kool loodi ja on siiani tugevana ning arenevana püsinud?

Hagi Šein: Siiamaani on tugev imidž seetõttu, et kohe algusest peale oli asjal rahvusvaheline dimensioon. Õpetasime nii eesti kui inglise keeles, see hakkas koolile tugevust korjama.

Esimest rahvusvahelist programmi juhtis ameeriklane Boris Frumin. Jüri Sillart tõi Tallinna Ülikoolist kaasa filmikunstiõppe, minul oli selleks ajaks 8-9-aastane kogemus Concordia ülikoolist, Martin Adamsoo oli asja juures.

Väga palju õppejõude välismaalt ja kõik Eestis tuntud filmi- ja meediakorüfeed on seda kooli nüüd kümme aastat teinud. Oma panuse andsid Arvo Iho, Elen Lotman, viimastel aastatel kindlasti ka praegune direktor Katrin Saks. Kui tudengid juurde panna - kõik on panustanud.

Rahvusvaheline dimensioon on kasvanud, praegu suunduvad õppekavad uude meediasse, ristmeediasse ja mängudesse, kõik on rahvusvahelised ja kooli tuntus tänu sellele tõuseb.

Balti Filmi- ja Meediakool on väheseid ülikoole Põhja-Euroopas, kus saab inglise keeles õppida filmikunsti, televisiooni ja meediat. Kümne aastaga on BFM-ist kujunenud tunnustatud rahvusvaheline kool, mille on tänaseks lõpetanud 528 tudengit, sh 111 välistudengit üle 30 eri riigist. Hetkel õpib koolis üle 400 üliõpilase.