Kui vaadata nüüd tänase pilguga eilsesse, siis kuidas on Loomingu Raamatukogu erinevatele aegadele vastu pidanud ja siiamaani suutnud elujõulisena püsida ?

Triinu Tamm: Tõsi ta on, et muutunud on ju kõik – riigikord, majanduslik süsteem ja kirjastamise olud. Aga Loomingu Raamatukogu on leidnud ka uuel ajal oma niši. Ja see nišš on tal olnud tegelikult aegade algusest saadik: see on tõlkevõimaluste avardamine. Me tõlgime nii paljudest keeltest kui me vähegi leiame häid tõlkijaid ja raamatuid. Ja proovime seejuures just väiksemaid keeli esile tõsta.

Räägitakse, kuidas raamatuid loetakse järjest vähem ja et sõna levib igale poole mujale kui paberkandjale – internetiavarustesse ja ekraanidele. Kuidas te suudate lugejat jätkuvalt veenda? Kas üks kirjastus peab käima lugejast sammu võrra eespool ja ennetama, mis võib talle huvi pakkuda?

Lugejat veenab ikkagi hea tekst. Ja head tekstid ei ole maailmast otsa saanud ning eesti keelde on neist tõlkimata tohutu hulk. On tõlkimata täiesti suured klassikalise kirjanduse nimed ja ka uusi autoreid tuleb järjest peale. Nende avastamine on ka meie missioon. Aga mis keeltesse puutub, siis neid keeli, millest Loomingu Raamatukogu on tõlkeid tellinud ja avaldanud, on üle viiekümne. Nii et ma arvan, et nõudlikum, uudishimulikum ja tihedat teksti armastav lugeja leiab võib-olla just Loomingu Raamatukogust selle, mida ta mujalt ei leia. Erinevalt kommertskirjastustest meie ei pea raamatu kommertsväärtust hindama. Me saame tõepoolest lähtuda kvaliteedist. Ja paradoksaalsel moel me jõuame väga laia lugejaskonnani.

Kui tulla nüüd aastasse 2017, siis mis on need väljakutsed ja kitsaskohad, mis täna tooni annavad?

Üks kitsaskoht on kindlasti see infouputus, milles me kõik elame, samamoodi kirjanduse maailmas. Infot on tohutult, maailm on valla, kõik on justkui kättesaadav, kuidas teha see õige valik?

Siis muidugi ka see, et erinevalt varasematest aegadest on Eestil ikkagi kohustus ka väliskirjanduse tõlkeõiguste eest maksta. See tähendab, et tuleb pidada läbirääkimisi väliskirjastustega, tuleb neile selgitada meie olusid ja anda mõista, et me ei saa maksta nii palju kui kommertskirjastused. Sellised läbirääkimised on minu jaoks kindlasti paras väljakutse.

Ja siis on muidugi alati see küsimus, kas leidub pädev tõlkija. Mõnikord jääb väärt teos tõlkimata lihtsalt seetõttu, et ei leidu tõlkijat. Ja sageli me töötamegi nii, et tõlkija tuleb koos oma raamatuga. Ja kuna meil on tööl professionaalne ja stabiilne toimetus, siis isegi kui on algaja tõlkija, siis ta saab siin oma esimese raamatuga ka väljaõppe.

Mis on see punane niit, ühisnimetaja, mis Loomingu Raamatukogu identiteeti tema sündmise hetkest 60 aastat tagasi siiani koos hoiab ja mille järgi me ta ka täna ära tunneme?

Kui lugeda eesmärke, mis seati päris alguses, siis tegelikult võib neile alla kirjutada kõigile. Loomingu Raamatukogu loodi tõlkevõimaluste avardamiseks ja eelkõige lühivormide avaldamiseks, mille suhtes ka kommertskirjastused tavaliselt on ettevaatlikumad. Just nimelt õhukesed, esseistlikud, juttudest koosnevad kogumikud. See on meie programmis ka täna ja lugejad võtavad neid vastu hea meelega.

Ja teine on keelte küsimus. See oli ka algusest peale eesmärk. Otsida võimalikult paljudest eri keeltest ja kultuuridest tõlkimisväärset.

Arvestades seda, et meie tellijate hulk tasapisi isegi kasvab ja samuti üksiknumbrite müük on viimasel ajal tõusnud, siis meile tundub, et see joon tasub endiselt järgimist.

Loomingu Raamatukogu peatoimetaja Triinu Tamm on külaline Vikerraadio kultuuriarvamussaates "Vasar". Lugeja, kirjaniku ja kriitiku rollis astub üles kirjanik Jan Kaus. Saadet juhivad Maarja Vaino ja Peeter Helme. "Vasar" on eetris reedel kell 14.05.