Kontsert toimub laupäeval 3. juunil kell 20 Tallinna Issanda Muutmise kirikus (Suur-Kloostri 14). 4. juunil esitatakse sama kava kell 17 Sillamäe kultuurikeskuses.

Oistrahhi festivali kunstiline juht tšellist Allar Kaasik ning Läti riiklik akadeemiline koor Latvija Valdis Tomsonsi juhatusel toovad kuulajateni Eesti esiettekandes Galina Grigorjeva "Palve" ning Aleksandr Gretšaninovi suurteose "Kannatusnädal".

Nelipühade eel toimuva kontserdiga tähistatakse saja aasta möödumist päevast, mil Eestimaa sai esimese eesti soost piiskopi, 1919. aastal punase terrori ohvrina Tartus hukkunud ja pühakuks kanoniseeritud Platoni (kodanikunimega Paul Kulbusch).

Allar Kaasiku kommentaar:

"Piiskop oli rahvuselt eestlane, kelle elu ja tegevuse suurem osa möödus Venemaal. Ta õppis Riias ja oli samas ka piiskopi kohustetäitja. Nii on piiskopmärter ühendavaks lüliks meie rahvaste ja kirikute vahel. Ka muusika on rahvaid ühendav keel, kus ei ole erinevaid rahvusi ega usutunnistusi. Soovime, et praeguses lõhkirebitud maailmas toimiks pühade inimeste mälestus ja muusika meid ühendava jõuna. Ideest, mille algatas Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku kirikuvalitsuse liige ja Kõpu koguduse vanem Enn Rand, väärtustada muusika läbi piiskopmärter Platoni elu ja tegevust, on nüüdseks arenenud rahvusvaheline muusikafestival "Musica hymnis", mille kontserdid toimuvad nii Eestis, Lätis kui ka Venemaal. Pärnumaalt pärit esimese eesti soost piiskop Platoni väärtushinnangud ja ajaloo arengu mõistmine inspireerivad meid tänini."

Galina Grigorjeva "Molitva" ("Palve") on esialgselt loodud saksofonisolistile koos segakooriga 2005. aastal. Uues versioonis (2016) on solistiks tšello ning selle esiettekande Eestis teeb nüüd Allar Kaasik. Tšellist hindab oma senist koostööd heliloojaga:

"Galina Grigorjevaga seob mind aastatepikkune loominguline koostöö. Mind inspireerib tema eriline oskus siduda üheks tervikuks rahvuslik alge ja kristlik maailmatunnetus, arhailine slaavi rahvamuusika ja vaimuliku muusika traditsioonid."

Valdis Tomsons on kodumail Latvija koosseisuline dirigent ja laulja, samas veel Läti Ülikooli noortekoori Juventus kunstiline juht.

Kontserdi peateosena on kavas õigeusumuusika üks tippteoseid, mis nõukogude okupatsiooni ajal oli keelatud ja seetõttu ei ole ka Eestis seda varem esitatud. Aleksandr Gretšaninovi (1864–1956) "Strastnaja sedmitsa" ("Kannatusnädal", 1911–1912) op. 58 on mahukas, enam kui tund aega kestev 13 osast koosnev kirikuslaavikeelsele tekstile loodud suurtsükkel segakoorile a cappella.