Produtsent Veiko Eskeni sõnul on see projekt hea näide sellest, et vahetevahel jooksevad tähed ritta ja sünnib midagi enneolematut. "Selle raamatu käsikiri pidi sõna otseses mõttes maailmale ringi peale tegema, et siis taas Eestisse tagasi jõuda. Soovime südamest tänada raamatu autori Olaf Rebase sugulast Anne-Reet Ilves Annunziatat, kes selle uskumatu loo meieni tõi ja kes kogu hingega oma suguvõsa pärandi filmiks saamisele Ameerikast Bostonist kaasa elab."

Mõte esimesest täispikast filmist paneb režissöörile paratamatult suure pinge peale. Katariina Aule jaoks olid proovivõtted väga vajalikud, sest õpiti palju. "Lahkusime meeskonnaga platsilt positiivse tundega, saime kinnituse, et sellest loost võib sündida suure südamega film. Loomad ja lapsed on filmi tegemisel üheks suurimaks katsumuseks, kuid mulle meeldivad õnneks mõlemad. Proovivõtted pigem kinnitasid, et olen valmis sellele seiklusele vapralt vastu astuma. Olen äärmiselt tänulik võimaluse eest seda projekti arendada ja annan endast parima, et kinolinale jõuaks film, mis puudutaks iga inimeste hinge."

"Koerte kasvandik" on žanriliselt vesterni elementidega ajalooline draama, mis ei pelga ausalt kujutada tollase ajastu kannatusi ja reaalsust. "Kuigi peategelaseks on väike laps, ei ole see film sugugi pelgalt lastele suunatud, sest filmis on vägivalda ja julmust, mis oli tollele ajastule vägagi omane. Ajastu mängib filmis olulist rolli, ent keskmes on siiski inimesed ja nende katsumused. Paralleelselt eksisteerib loos kaks maailma — mõisaelu, kus inimesed elavad külluses ja mugavustes ning maaelu, kus pärisorjast eestlane vireleb lõputute näljahädade käes," lisab Katariina. "Minu jaoks räägib see film lastest, kes peavad liiga kiiresti suureks kasvama – sellest, kuidas raskused võivad inimestes esile tuua nii kõige halvema kui ka parima ning kuidas tuge ja armastust võib leida kõige ootamatumatest kohtadest – meie filmi puhul siis koerte juurest."

Film "Koerte kasvandik" rullub lahti peategelase Juhani ja tema venna Jaagu hinge muserdava vanemate kaotusega 19. sajandi esimestel kümnenditel Õisu mõisa maadel Viljandimaal. Ajal, mil pärisorja elu maksis vähem kui korralik koer ning rumalus, mustus ja nälg tappis rohkem inimesi kui mõisatöö ja karistused.

Saatuse tahtel vennakesed lahutatakse, vanem vend Jaak jääb elama karjalauda pere juurde, kuid Juhan satub koerapoiss Harti hoolimatuse vangi. Hart loodab poisi peatset surma ja heidab ta elama koertemajja. Kuid läheb teisiti, koerad võtavad väikemehe omaks ning nõnda hakkavad nad ihusooja ja toitu jagades seltsis elama ning sõbrunema. Nõnda saab alguse traagilisi sündmusi ning pöördeid täis tõestisündinud lool põhinev ajalooline draama, kus määravateks suunaloojateks inimese elus on aeg, saatus ja teineteise taasleidmine, saatjaks truud koerad.

Praegu on film veel arendusfaasis ning kuigi tootmiseks vajalik eraraha on juba kinnitatud, siis produtsent Veiko Eskeni sõnul osaletakse tänavu aasta lõpus ka EFI tootmistoetuse voorus, sest ainuüksi erarahaga niivõrd nõudlikku filmi ära ei tooda. "Laste ja loomadega filmi tegemine tähendab üldjuhul topelt võttepäevade arvu ja nõuab filmi meeskonnalt kõrgendatud kannatlikkust."

Filmi proovivõtted viisid läbi režissöör Katariina Aule, operaator Martin Venela, kunstnik Eliisabet Merete Leppoja, kostüümikunstnik Anu Lensment, grimmikunstnik Gristina Pahmann. Juhan Kulli rollis astus üles kaheksa-aastane Leonhard Kõuhkna, koerapoiss Harti rollis Silver Kaljula ja kupja rollis Hendrik Toompere jr. Filmi tegevprodutsent on Aili Maarja, konsultant Tiina Lokk ja stsenarist Urmas Lennuk. Filmi ajalooline konsultant on Fred Puss. Koerte juhendajad on Viljar ja Renata Krohv Paasiku koertemõisast.