Aasta aja jooksul kogutud uksehoidjad on näitusel kenasti reas. Peamiselt on need sobiva suurusega puutükid, juhulikud ja käepärased kivid või klotsid. Aga on ka näiteks väike sangpomm ja aegunud tulekustuti.

Katariin Mudist ise ütleb, et kuigi uksehoidja otsitakse tavaliselt hetkelisest vajadusest, kipub ajutine lahendus sageli märkamatult püsivaks muutuma.

"Näituse fookuses on see väikene tüütuse või häirituse hetk, kui midagi harjumuspärast ei lähe nii, nagu sa ootad. Antud näituse kontekstis visualiseerin läbi nende uksehoidjate seda hetke, kus mingi institutsiooni töötaja tuleb ja ta ei leia seda harjumuspärast uksehoidjat," rääkis Mudist.

"See väikene tüütuse hetk on küll väikene ja lihtsasti lahendatav, aga ta on lihtsasti seal. Mulle endale meeldib nende stopperite puhul materjali ja vormi ajutisus ja suvalisus, mis annab neile sellise universaalse mõõtme," lisas kunstnik.

Uks ARS-i näitusele on avatud märtsi lõpuni.