Tsirkusestuudio Folie kasvandik Peterson-McCarthy sai üsna kiiresti aru, et tsirkus on see rada, mida mööda ta käia tahab. "Minu põhilisteks aladeks said painduvus, akrobaatiline tants ja õhuakrobaatika. Keha kui väljendusvahend on mul esiplaanil, aga ma ei ütleks, et see on mu põhiline väljendusvahend. See lihtsalt tuleb mul naturaalsemalt või automaatselt, aga sõnateater on ka mulle väga lähedane ja oluline," selgitas etenduskunstnik.

Parjasti lööb Peterson-McCarthy kaasa Andri Luubi Theatrumi lavastuses "Driftijad", mis esietendub 28. märtsil. "See on tore peredraama või -komöädia. Mõnus ja ehe Andri Luubi absurd. Võin öelda nii palju, et õhtuti magama jäädes ma üksinda itsitan selle üle, mida me seal suust välja ajame," muigas Peterson-McCarthy.

Oma lavastusega "All Strings Attached" on Peterson-McCarthy juba seitse aastat mööda ilma tuuritanud. "See sündis niimoodi, et sattusin Austriasse tänavakunsti festivalile. Avastasin, et selline turg üldse eksisteerib, sest Eestis selliseid festivale ei ole. Otsustasin, et tahan luua tänavaetenduse. Hakkasin katsetama erinevaid variante. Tänavakunst on huvitav sellepärast, et prooviruumis midagi valmis teha ei saa. Midagi saad, aga tegelikult saad proovida ainult koos publikuga," märkis ta.

"Hakkasin käima vanalinnas või ka väiksematel festivalidel erinevaid asju proovimas. Tänavakunsti võlu on see, et etendus saab küll üks hetk valmis, aga saad seda kogu aeg arendada, sest see tehniline lahendus on väga lihtne, ma teen seda üksinda ja nagunii on see igas kultuuriruumis täiesti teistmoodi. Ta ei jää kunagi minu jaoks vanaks, seda saab kogu aeg uuendada," lisas ta.

Kaasaegse tsirkuse ja tänavaetendustega tegeleb ka Peterson-McCarthy Austraaliast pärit abikaasa. "Laval" haarab ta Fire Ninja (Tule-Ninja) tegelaskuju. Kuigi peres kasvab ka kaks last, kinnitab Peterson-McCarthy, et kuidagi saab argipäevaga hakkama.

"Oleme suhteliselt logistika-ekspertideks saanud. Kõikidel festivalidel, kus me koos käime, arvestatakse ajakava tehes, et saaksime lapsed üksteisele etenduste vahel üle anda ja ei esineks samal ajal," rääkis ta.

Petersonide teatriperekonda sündinud Anna-Kristinil oma teekonna üles leidmisega raskusi ei olnud. "Kunsti- ja teatrimaailmas tegutsev perekond on tegelikult palju tuge pakkunud, et oma teekond leida. Lapsest peale teadsin, et oluline on töötada millegagi, mis on ka sulle endale oluline, mis on su kutsumus, mitte lihtsalt töö," tõdes ta.