Tiit Birkan sai preemia püsiva ja sisuka 45 aastat kestnud kogumistöö ning 2025. aasta võistlustööde "Potipõllundus" ja "Külalisraamat lugudes ja esemena" eest.

Mare Hallopit premaariti tunnustusväärse panuse eest aastatel 2017–2024 ning võistlustööde "Külalisraamat lugudes ja esemena" ning "Potipõllundus" eest 2025. aastal.

Meeli Lehis sai auhinna kogukonnapärimust, piirkondlikku eripära ja keelt kajastavate kaastööde eest aastatel 2016–2024 ning võistlustöö "Potipõllundus" eest 2025. aastal.

Tuuli Reinsoo pälvis preemia järjekindla tänapäevafolkloori märkamise ja jäädvustamise eest aastail 2013–2025 ning silmapaistva "Potipõllunduse" kaastöö eest 2025. aastal.

Kaastööliste päeval kuulutati välja ka rahvaluule arhiivi kaks uut kogumisteemat. Järgmisel aastal 100-aastaseks saav rahvaluulearhiiv kogub võistlusel "Pärimus elus ja mälus" märkamisi, mälestusi ja tõlgendusi pärimuse osast igapäevaelus.

Teine kogumisvõistlus "Politseipärimus" toimub Eesti Kirjandusmuuseumi ning politsei- ja piirivalveameti koostöös. Kogutakse mälestusi, jutte ja tähelepanekuid, mis on seotud politsei ja korrakaitsega ning igapäevase julgeolekuga.

Mõlemad kogumisvõistlused kestavad 2026. aasta lõpuni.

Vabariigi Presidendi autasu parimatele rahvaluulekogujatele anti aastatel 1935–1940 enam kui sajale Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastöölisele. Preemia taastati Eesti Kirjandusmuuseumi initsiatiivil 1993. aastal Vabariigi Presidendi kultuurirahastu toel. Rahalise autasu suuruse määrab president kirjandusmuuseumi vastava ettepaneku alusel.