Arheoloog Heikki Pauts on pühendanud üle 20 aasta Delfti keraamika kogumisele ja uurimisele. Tema kogumiskirg sai alguses väikesest vaasist, mille ta avastas Hollandis ühes taaskasutuskeskuses. Pautsi kogu on Eestis üks suuremaid. Mikkeli muuseumis on väljas üle kahesaja eseme Delfti keraamika arenguloost 17. sajandist 19. sajandini, mis oli omaette fenomen Euroopa tarbekunsti ajaloos.

"Nad kopeerisid Hiina portselani, välimuselt üritati teha Hiina portselanile võimalikult sarnaseid asju, samaaegselt kasutati ka tüüpilisi vanemaid Hollandi euroopalikke stseene, maastikke, laevu ja muud, aga nende Hiina motiivide populaarsus tingis seda, et nad hakkasid neid ka suvaliselt ise kombineerima. Kuna keegi polnud Hiinas käinud ja polnud Hiina kultuuri käsiraamatut, mida need sümbolid tähendavad, tegid nad lihtsalt midagi võimalikult eksootilist," ütles arheoloog ja kollektsionäär Heikki Pauts.

Delfti keraamikatehaste toodang oli valdavalt anonüümne, erandiks olid Luuka gildi meistrid, kes olid registreeritud eraldi nimekirja.

"Ühel nendest, Frederik van Frijtomil, on nimeliselt signeeritud tööd ja neid soetati mitte kui nõusid, vaid kui kunstiteoseid," ütles kuraator ja Mikkeli muuseumi direktor Aleksandra Murre.

Heikki Pautsi sõnul ringleb Delfti keraamikat taaskasutuskeskustes ja laatadel praegugi.

"Päris sageli ei olegi võimalik kindlaks teha, kas tegemist on ehtsa keraamikaeseme või koopiaga, sest täpselt sama tehnoloogiaga valmistati ka sadakond aastat hiljem. See ongi sportlik huvi, kas õnnestub tõestada kõigepealt iseendale, kas on originaal või koopia mingist teisest riigist või ajastust ja see on osa sellest kogumise võlust ja huvist, mis mul on olnud," ütles Pauts.

Delfti keraamika näitus jääb Mikkeli muuseumis avatuks novembri lõpuni.