Riste Sofie Käär: raamatukogud pole enam lihtsalt stiilipuhtad kirjandushoidlad

Erinevalt raamatupoodidest, mille kirjusus ja imevidinate hulk natuke nina kirtsutama paneb, teeb raamatukogudes pakutavate võimaluste rohkus rõõmu, kirjutas kultuurikommentaaris Riste Sofie Käär.
Minusugused puritaanlikud raamatusõbrad kipuvad raamatupoodidesse astudes silmi pööritama: tuleks ometi keegi, kes ajaks pühakojast kõik need Epp Maria Kokamäe maalidega prillilapid ja šokolaadist sprottide parved minema! Võib-olla on see mõte aga ülekohtune – ehk aitab mõttetu pudi-padi muidu kirjandusleigeid inimesi salaja raamatute juurde meelitada? Hiirelõksu pannakse ju ka midagi maitsvat sisse, et hiir sinna tulla viitsiks…
Tegelikult ei ole ju raamatukogudki sugugi stiilipuhtad kirjandushoidlad. Väiksemates kohtades asuvate kogude varustatus muidugi nii hea ei ole kui Tallinnas – mis pole eriti üllatav –, aga mulle tundub, et et paljud pealinlasedki ei tea, millised võimalused otse nende nina all vedelevad.
Näiteks laenutavad raamatukogud 153 eestikeelse ning 19 võõrkeelse teose ligipääsuga e-lugereid, millesse ka ise täiendust hankida saab. Koju on võimalik võtta lauamänge, muusikainstrumente ja spordivahendeid alates rulast ja jalgrattapumbast ning lõpetades näiteks salapärase õuemänguga, mis kannab nime "Liiguta ja häälitse".
Raamatukogukaardi omanik saab laenata pere- või üksikpileti, millega on võimalik tasuta külastada kahtteist Tallinna muuseumi. Laagna raamatukogus asuv seemnelaegas ning taimevahetuskapp pakuvad võimalust taimekasvatusega tegelemiseks; samuti on nii Laagna kui ka Kännukuke raamatukogu juurde rajatud kogukonnaaiad, kus inimesed nokitsemas käia saavad. Kellel kodus juba tööd-toimetamist jagub, aga tööriistadest puudus on, saab neid laenutada Pelgulinna raamatukogust. Klambripüstol, oksapurustaja, kaitseprillid – kõike saab!
Kohalkasutuse kategoorias on veel saadaval näiteks laserlõikepink, märgipress, digitrummid, õmblusmasinad, 3D-printer, robootikavahendid ja nii edasi, kusjuures mitmete vahendite juures on ka mainitud, et raamatukogu töötajad saavad soovijaid juhendada. Lisaks sellele korraldatakse raamatukogudes regulaarselt keelekohvikuid, lastehommikuid, meditatsioonitunde, seeniorite vestlusringe ja veel umbes tuhandet asja.
Erinevalt raamatupoodidest, mille kirjusus ja imevidinate hulk natuke nina kirtsutama paneb, teeb raamatukogudes pakutavate võimaluste rohkus rõõmu. Teaksid inimesed vaid, kuhu oma vajaduste ja huvidega pöörduda – eriti kuna tasuta ei saa viimasel ajal hommikul silmigi lahti teha. Ilmselgelt ei võimalda raamatukogud oma külastajatele Stradivariuse viiuleid ega 3D-modelleerimise meistriklasse. Selleks on muud kohad. Aga igal juhul on nad lootustandvaks eeskujuks, et tasuta lõunad – või vähemalt pusled ja akutrellid – on kõige kiuste siiski kuskil olemas.
Toimetaja: Kaspar Viilup














