Kirjanike Majas astuvad lugejate ette Prantsuse majandusteadlane Thomas Piketty, kelle mõtted kapitalismiga kaasnevast majanduslikust ebavõrdsusest annavad alust uuesti mõtestada ka poliitikute armastatud majanduskasvu püüdlust; Belgia kirjanik Gaea Schoeters, kes on kirjutanud trofeede küttimisest ja mootorrattareisidest Lähis-Itta ning Iiri kirjanik ja kirjandusloolane Fionntán de Brún.

Rootsi ajaloolase Stefan Hedlundi huvi all on eelkõige Venemaa, kuid ta on kirjutanud eraldi raamatu ka Balti riikidest; žanriliselt väga mitmekesist Ewald Arenzit tuntakse nii klassikaliste armastuslugude kui ka maagilise realismi poolest; Carl-Johan Vallgreni krimiromaanid viivad Stockholmi allmaailma; samuti kriminaalromaane kirjutav Satu Rämö on ühtaegu soome ja ka islandi kirjanik; Leedu näitekirjaniku Marius Ivaškevičiuse näidendid on tuttavad nii Draamateatri kui ka Linnateatri külastajale; teadusfilosoof Paco Calvo õpetab suhtlema taimedega; Ljudmõla Taran tuleb Ukrainast ja on üks neist, kes 1980. aastatel tekitas pöörde Ukraina luulemaailmas; Läti prosaisti Aldis Bukšsi teose "Velled" tegevus toimub osaliselt ka Tartus ja see on esimene latgalikeelne krimiromaan; Simon Mason teab, kuidas krimiromaanidega kõnetada noori; Ruth Kvarnström-Jones on üks Rootsi menukamaid ajaloolise proosa autoreid; prosaist Maija Kajantot on nimetatud seevastu hea tuju kuningannaks soome kirjanduses. 

Tallinna on oodata ka Norra filmirežissööri Bobbie Peersi, kelle William Weldoni sari osutus laste hulgas ootamatult populaarseks; Ali Standishit, kes kirjutab mitte ainult noortele, vaid ka neile, kes südamelt noored, ning Minskis sündinud Alhierd Bachareviči, kelle sotsiaalse närviga tööd on ta kodumaal keelatud ja isegi maasse küntud.