1.–5. juulini toimuval festivalil jõuab publiku ette 16 lavastust, installatsiooni ja filmi. Teiste seas näeb festivalil ühe mõjukaima kaasaegse teatrilooja Milo Rau lavastust "La Lettre" ning Londonis tegutseva Eesti päritolu kunstniku Julia Masli rahvusvahelist läbimurdeteost "Ha ha ha ha ha ha ha".

Kaugeimad külalised saabuvad festivalile Jaapanist. Kunstnike kollektiivi Orangcosong lavastusprojekt "Island Bar" ühendab kokteilide valmistamise ja lugude jutustamise. Publik on oodatud istuma baarileti äärde, kus migrantidest kunstnikud valmistavad oma "saarte" tunnusjooke, põimides igasse kokteili isiklikke lugusid, mis avavad nende kultuurilist identiteeti. Oma lugusid vestavad Aasiast pärit migrandid, kes on end sisse seadnud Euroopas. Nad on pärit Indoneesiast, Hiinast, Filipiinidelt, Jaapanist, Taist, Hong Kongist, Vietnamist.

Filipiinidelt ja Sri Lankalt pärit kunstnikud Eisa Jocson ja Venuri Perera, kelle koduriigid on tuntud koduabiliste ekspordi poolest, toovad lavale rituaalse lavastuse "Magic Maids". Selles muutub luud – ühtaegu kodune töövahend ja nõia sümbol – kehapikenduseks, mis kehastab rõhumise vastast feministlikku vastupanu.

Naistele määratud rolle käsitleb kriitiliselt ka Šotimaal sündinud ja Rotterdamis tegutsev etenduskunstnik Courtney May Robertson. Tema "Hunter – Off Record!!!" on auhinnatud lavastuse "Hunter" põrandaalune järeltulija. Koos hüperrealistliku elusuuruses nukust teisikuga loob Robertson kujundirohke maailma, kus grotesk ja kehalised ekstsessid põimuvad autonoomia ja enesekehtestamise teemadega.

Festivali programmis on mitmeid lavastusi, kus publikul on keskne roll. Belgia rühmituse Ontroerend Goed "Handle with Care" viib teatri tagasi selle algolemuseni: laval on vaid kast ja publik. Etendus algab hetkest, kui üks vaataja otsustab selle avada.

Üks-ühele kogemusena saab näha Ühendkuningriigis elava Palestiina kunstniku Basel Zaraa installatsiooni "Dear Laila". Teos jutustab ühe perekonna loo kaudu paguluse ja vastupanu kogemusest, uurides, kuidas sõda mõjutab igapäevaelu ning kodu tähendust. Isiklikud mälestused ja materiaalsed detailid loovad kujutluse hävitatud paigast.

Eraviisiliselt saab kogeda ka Liis Varese ja Taavet Janseni installatsiooni "Ma olen pannud segast". Tegemist on nende segareaalsuse poeetilise lavastusliku tsükli kolmanda osaga, kus publik saab ise luua virtuaalset tähendus- ja kogemusvälja.

Portugali koreograafide duo Jonas&Lander toob festivalile performance-installatsiooni "Coin Operated". Teos hakkab elama, kui publik sisestab üheeurose mündi mänguhobusesse, millel kunstnikud istuvad – installatsioonist saab hetkega etendus.

Sel suvel naaseb Baltoscandalile ka Bulgaaria kväärkunstnik Ivo Dimchev. Festivalil linastub temast valminud Kristina Nikolova dokumentaalfilm "In Hell with Ivo" ning Dimchev annab Rakveres südaöise kontserdi. Teise filmina on kavas tunnustatud Argentiina teatri- ja filmilavastaja Lola Ariase "Reas", mis viib vaataja Buenos Airese naistevanglasse, kus endised kinnipeetavad jutustavad oma lugusid hübriidmuusikali vormis.

Teatri ja filmi kõrval on programmis ka audiovisuaalkunst. Saksa kunstnik Amelie Duchow esitleb teost "Logos Mater", mis uurib heli, ruumi ja visuaalse taju seoseid. Tema töö ühendab peened mikrokõlad ja elektroonilised helistruktuurid terviklikuks ruumikogemuseks.

Eesti etenduskunstnikest on kavas Mart Kangro soololavastus "Meedium", kus kohtuvad keha ja ekraan, ning Maike Londi "Three Ballads, a Story and My Mother's Estate", mis räägib kahest inimesest, kes liiguvad eemale, liiguvad edasi.

Tasuta on võimalik kogeda kanadalase Martin Messieri installatsiooni "Sewing Machine Orchestra", kus Singeri õmblusmasinad muutuvad arvuti juhitud helilises ja visuaalses koreograafias iseseisvateks esinejateks.