Režissöör Viesturs Kairišsi film räägib Läti korvpallurist Uljana Semjonovast, kolmekordsest maailmameistrist, keda on nimetatud ka üheks 20. sajandi oluliseimaks Läti sportlaseks. Semjonova üleskasvamisest rääkiva linateose teeb eriliseks fakt, et nimitegelast ei kehasta mitte naine, vaid Läti näitleja Kārlis Arnolds Avots.

Ulman ja Feldmanis aitasid Kairišsil teha juba tema eelmist filmi "Jaanuar", mis räägib taasiseseisvumise sündmustest Riias. "Ilmselt oli seal hea klapp. See, et tema peab kindlasti Ulja rollis üles astuma, oli näitleja Kārlise enda nägemus. Ta oli väga palju materjali kogunud, Uljana Semjonovaga kohtunud, ta kirjutas midagi kokku ja kuna see nende endi meelest loona ei töötanud, pöördusid nad meie poole," rääkis Ulman. Filmi muusika on teinud ansambel Puuluup.

"Nad said Kārlisega väga lähedaseks, põhimõtteliselt sõpradeks. Meil oli sellest väga palju abi, sest saime Kārlise kaudu ka Semjonovale lähemale. Teisest küljest on alati see oht, et kui sa oled kirjutajana inimesele liiga lähedal, siis hakkad rohkem mõtlema selle elu peale ja vähem loo peale. Filmi puhul on ikkagi tähtis see lugu, mis elust ekraanile jõuab," lisas Feldmanis. Semjonova suri 2026. aasta alguses jaanuaris ning seetõttu jäi tal ka film nägemata.

"Me ei olnud huvitatud tüüpilise spordifilmi tegemisest. Mina ei teadnud korvpallist eriti midagi, ei olnud isegi ühtegi matši otsast lõpuni vaadanud. Meile tundus väga huvitav see, kuidas võiks selline inimene üldse ellu suhtuda, iseendasse suhtuda ja kuidas iseennast leida. Nägime seal inimliku lugu. Meil on kõigil vahel tunne, et me ei sobi siia ellu või ühiskonda. Temal oli see eriti silmatorkav," rääkis Ulman legendaarsest sportlasest, kes kasvas kahe meetri ja 13 sentimeetri pikkuseks.

"Tavamaailmas oli ta hiiglane. Ja kui enamustel inimestel on see, mida nad varjata üritavad, enda sisse peidetud, siis temal oli see kõigile näha. Film räägibki tema kasvamisloo noorukesest tüdrukust kuni selleni, kui ta korvpalli enda omaks teeb," lisas Feldmanis.

"Selles mõttes on see ka ikkagi spordifilm, sest see, kuidas Semjonova õppis maailmaga suhestuma oligi läbi korvpalli. Alguses nägi ta seda meie käsitluses justkui millenagi, mida ta on sunnitud tegema, aga lõpuks andis korvpall talle ka väga palju. Sai ennast väljendada ja leidis ka oma rolli," märkis Feldmanis. Stsenaristid lisasid, et filmis on ka mäng Eesti koondisega.

Elu lõpus oli Semjonoval nii tervislikke kui rahalisi raskusi. "Samas hoolitses ta ise ka Läti olümpiakomitees selle eest, et endistele sportlastele oleksid sotsiaalsed garantiid tagatud. Elu lõpus talle koguti raha, et ta saaks väärikalt elupäevad veeta. Aga oli raske," sõnas Feldmanis.

"Suurekasvulisusega hakkavad luud ja kondid kuluma. Lõpuks tal amputeeriti ka jalg ära. Väga raske oli tal lõpus," tõdes Ulman.

Un Certain Regard võistlusprogrammi proovis pääseda 2500 filmi. "Sellest aspektist on see väga positiivne. Nii palju tehakse filme, kirjutatakse raamatuid, tehakse muusikat. Kui on miski, mis aitab sel filmil jõuda vaatajani, siis õnneks või kahjuks selleks on need auhinnad ja tähtsad festivalid," sõnas Ulman.

Eesti kinodesse peaks "Ulja" jõudma esialgsete plaanide kohaselt selle aasta lõpus.