Neljapäeval avati Helsingi nüüdiskunsti muuseumis Kiasma Edith Karlsoni isikunäitus "Koidikust koidikuni". See on esimene kord, kui 30-aastases Kiasmas eesti kunstnikul oma väljapanek on.

Karlsoni mälestused Kiasmast ulatuvad aastakümnete taha. "Kooli ajal sai siin käidud näitusi vaatamas, ka siis kui meil ei olnud veel Kumu. Nii et see tundus mulle siis päris eriline koht. Nii lähedal Eestile ja nii välismaa," meenutas Karlson saates "OP".

Sellest, et tal kunagi Kiasmas isikunäitus avaneb, Karlson ei ole osanud unistanud. Ta on enda sõnul üldse kehv unistaja.

"Ma pean ausalt ütlema, et karjääriga seotud unistusi pole mul kunagi olnud. Ma arvan, et see on minu puhul üks naljakas asi, et mul ei ole unistusi. Ma tõesti ei unista mingisugustest näitustest siin ja seal. See on võib-olla mingi enda kaitserefleks. Mulle pigem sobib see, et ma ei unista, ma lihtsalt teen omi asju, nagu ma teen. Eks kui joppab, siis joppab – see on väga tore," rääkis ta.

Kiasma rahvusvaheliste näituste programmis on neli vahetuvat näitust aastas. Muuseumi kuraatorile Piia Oksanenile jäi Karlson silma 2024. aastal Veneetsia biennaalil, kus Karlson Eestit esindas. "See oli muljetavaldav tervik. Sealt saime innustust koostööks," avas ta.

Karlson tõdes, et ta ei läinud Veneetsia biennaalile mõtetega, et ta hakkab seal uksi jalaga lahti lööma.

"Ma tõesti mõlgutasin selliseid mõtteid null sekundit. Pigem, et teen ära nii hästi, kui suudan. Tagantjärele see matemaatika ütleb, et [võimalused], mis mul siin praegu olnud on, on kõik puhtalt tänu Veneetsia biennaalile. Ma pean ausalt endale ka seda tunnistama."

Oksaneni sõnul on Karlson hea loojutustaja ja meeleolulooja. Samuti on ta oma näituseruumi osas väga tundlik.

"Tundub, et see ruum siin pakub uudse areeni, aluspinna, kus eri teosed kokku panna. Ja Edithi oskus ühendada eri tüüpi lugusid ja teemasid elu eri külgedelt. Üks teosegrupp on üsna agressiivne, selles on viha ja hirmu. Teine on endassetõmbunud, kurb ja murelik. Edithi maailmanägemus kajastub tema töödes. Toob välja selle eri pooled. Pidev liikumine teoste ja teemade vahel on põnev," tunnustas kuraator.