Sel aastal antakse välja kolm residendistipendiumit ning esimest korda on üks neist ette nähtud Eesti muusika loovisikule. Esimese Eesti muusika stipendiumi pälvinud Uusberg otsustas kandideerida ühe kindla teose tõttu.

"Pean tõdema, et kandideerides ma isegi väga ei lugenud kuskilt välja, et see stipendium nüüd esimest korda eestlasele antakse. Hiljem on see võib-olla isegi mõneti suure kella külge pandud. See on tulnud ootamatult," rääkis Uusberg.

"Mul on mõttes üks pikem kirjutamine ja tundus, et selle teose kontekst sobiks hästi kokku Arvo Pärdi keskusega. Minu taotlus oligi üsna lakooniline – kirjeldasin natuke selle teose mõtet ja saatsin lihtsalt teele. Mõtlesin, et võib ju proovida," lisas helilooja.

Stipendiaadile antakse võimalus kuu aega keskuses pesitseda. "Kuna mina olen Eestist, siis võin seda aega natukene ka jagada, ei pea seal kuu aega järjest olema, vaid saan valida kaks nädalat siit ja kaks nädalat sealt. Praegu valisin ühe nädala suvel ja kolm sügisel," sõnas Uusberg, kes pole varasemalt väga residentuurides viibinud.

"Tõsi, ma olin 2013. aastal pool aastat Soomes Loviisa väikelinnas, kus mul oli ka korter ja päevaraha. Sain pool aastat kirjutada seal. Sinna läksin ka sellepärast, et üks pikem lugu kirjutada. Ma ei olnud tollal veel nii pikka teost kirjutanud – "Õhtu ilu" kahele koorile ja keelpilli orkestrile, pooletunnine teos. Teadsin, et Loviisas olid käinud teisedki eestlased, mh ka minu õpetaja Tõnu Kõrvits. Kuidagi sai siis mindud ja nüüd teist korda," tõdes Uusberg ning lisas, et residentuur annabki lihtsalt võimaluse rohkem süveneda.

"Kui oled mitme eriala peal, nagu mina olen, helilooja ja dirigent-koorijuht, siis kipub elu killustuma. Soomes käimine oli muidugi kardinaalsem. Praegu Pärdi keskus on 40 kilomeetri kaugusel ja plaanin proovidega ikka jätkata. Soome minnes panin kõik koorijuhi kohustused pausile ja kogesin ka päris korralikku üksildust, mida ma varem kogenud ei olnud," nentis Uusberg, kes sinnamaani oli arvanud, et muu maailma eest peitu minemine ja loomingusse süvenemine on unistuste täitumine.

"Aga sain aru, et ega see mu närvisüsteemile liiga lihtne ka ei olnud. Ma küll igapäevaselt kirjutasin, aga ma olin ka väga-väga üksi seal Soomes. Kirjutamist see kahtlemata soodustas, sest lihtsalt ei olnud kalendris muid asju," lisas ta. "Kuidas Pärdi keskus, mis on keset kaunist mereäärset metsa, mõjuda võib, ma ei oska öelda. Aga mind väga huvitas, kuidas see võib mõjuda."

Keskusel ongi otsene seos teosega, mida Uusberg kirjutada kavatseb. "Väga palju ei taha sellest rääkida. See on selline helilooja-ebausk. Enne, kui teos ei ole valmis, ei saa liiga palju rääkida, aga tundus jah, et sellel teosel oli kokkupuude Arvo Pärdiga vaimuga olemas. Eks ole näha, kas seal kirjutamine annab siis veel mingisuguse tasandi juurde."

Uusbergil on seljataha jäänud huvitavad kuud. "Algne mõte oli teha dirigeerimisest väike paus. Mõtlesin paar kuud proovida ainult helilooja elu, aga elu seadis üllatused eluteele. Ootamatult on mul olnud selle poolaasta jooksul isegi rohkem koore kui kunagi varem. Enamik on sellised justkui projektid või asendused. Olen pool aastat asendanud oma ema tema segakoori juures," rääkis Uusberg.

"Viin nad sel nädalavahetusel konkursile ja sujuvalt asendan ka tema lastekoori, VHK-s olen aidanud ühte õpilast, kes kirjutab palju koorimuusikat ja on sõpradest pannud kokku koorikese. Salvestame nendega muusikat," lisas ta.

Suvel toob Uusberg Head Ööd, Venna koorijuhina Juhan Liivi muuseumis lavale Juhan Liivi sõnadele kirjutatud laulud, mille autoriks on Uusberg ise. "Väga inspireeriv noor teadlane Tanar Kirs on palju Liivi uurinud ja see lavastus on tema südameasi. Ta on kirjutanud kokku materjali, mida aitab dramatiseerida ja toimetada Kaur Riismaa, kes seda ühtlasi ka lavastab," selgitas Uusberg.

"Laval on Pääru Oja, kes otseselt ei mängi Juhan Liivi, vaid see lavastus saabki olema huvitav sümbioos koorikontserdist, teadusettekandest ja teatrilavastusest. Tänase seisuga Pääru Oja on laval Pääru Oja. Kogu lavastuse eesmärk on võib-olla anda edasi seda Juhani lugu, vabanedes klišeedest ja stereotüüpidest, mis seda Liivi müüti saadavad. Tulla veel lähemale Juhanile," lisas ta.