Kummardus eesti esipunkarile

Hiljuti juubelit tähistanud Villu Tammega on väärikasse ikka jõudnud ka eesti punkrokk. Ilmselt mõlema asjaolu äramärkimiseks on koondunud kolmkümmend kuus punk- ja muud bändi ning salvestanud duubelplaaditäie J.M.K.E. varasalve kuuluvaid lugusid. Tulemuseks on mitmekesine ja kirev valik.

Kuigi valdavalt kaverdavad Villu Tamme loomingut punkbändid, siis kõige huvitavamad tulemused annavad ikkagi veidi teistsuguse helikeelega orkestrid. Nii nagu paarkümmend aastat tagasi sai Untsakate esituses uuesti kuulsaks kunagise Henrik Sal-Salleri bändi Generaator-M-i hitt “Disko lugu”, võib samamoodi uue hingamise saada mõni J.M.K.E. lööklaul. Potentsiaalseid lugusid igatahes on: “Nad ei tea mu nime” (Revolver) “Paneme punki” (Jana Kask & Mai Skizo), “Veri mullas” (Untsakad) “Õhtumaa viimased tunnid” (Maria Stuart), “Külmale maale” (Metsatöll) jt.
Muidugi ei saa öelda, et punkbändide esitused nõrgemad või igavmad oleksid. Plaatidel ülesastuvate bändide arvust võib järeldada, et eesti punkrokk õilmitseb päris kenasti ja mitte ainult kvantitatiivselt. Kõige eredamalt ja omapärasemalt tõusevad esile Huiabella Fantastica, PööLoy GLääNZ, Violet Wand ja Koera Saba Kergitaja.
Kui kogumikku tervikuna vaadelda, siis tekib küsimus, et mis alusel bändid koondusid või välja valiti – kui kõrvale jätta asjaolu, et nad kõik õnnitlevad juubilar Villu Tammet, nagu plaadiümbrisel öeldud. Punkbändide puhul pole küsimust (kuigi neidki jagunuks veel küllaga), sest eks Villu Tamme ole ju nii nende vaimseid liidreid kui kaasvõitleja, küll aga tundub huvitav, kuidas leidsid tee plaadile näiteks Jana Kask või Untsakad. Kui esitajaid valiti teadlikult, siis võinuks tulemus veelgi mitmekesisem ja põnevam olla. Neid artiste ju Eestis õnneks jagub, kes vähemalt huvitavaid kavereid teha suudavad. See viimane pole aga sugugi etteheide käsitletavale kogumikule.
Kokkuvõttes on tegemist Villu Tammet igati vääriva kogumikuga ja juubilarpunkari loomingu austajatel peaks siin (taas)avastamist jaguma küllaga. Lõpetuseks tahaksin esile tõsta kunstnikku Valdek Alberit ja kujundajat Mats Õuna – pole mõnda aega ühegi plaadikujunduse peale nii pikalt mõelnud. Kes on vanamutt? Kas Villu Tamme? Kui jah, siis miks peaks Villu Tamme naela otsa istuma? Särtsu näikse temas ju veel niigi olevat...

Hinne: 7/10

Kuula originaali ("Külmale maale" terve album).