Numbris leidub artikleid, kus vaadeldakse üksikisikute elulugusid, näiteks soome kirjandusteadlane Silja Vuorikuru kirjutab eesti-soome „ühiskirjanikust“ Aino Kallasest ning tema erinevast kuvandist kahes riigis. Aurika Meimre kirjeldab revolutsioonieelse vene kirjandus- ja teatrikriitiku Peeter (Pjotr) Pilski omaeluloomet. Janika Oras vaatleb juhtumit, kus noorem rahvalaulik, Marie Sepp, jutustab vanemast, Mari Bertensist, ning kujundab selle kaudu ka omaenese lugu. Samuti uuritakse elulugusid rühmiti. Katre Kikas uurib Jakob Hurda rahvaluulekorrespondentide elulookirjeldusi. Reet Bender käsitleb baltisakslaste elulugusid kui Eesti kultuurimälus kõrvale jäänud, ent ometi olulist osa. Raili Nugin huvitub agentsuse osakaalust 1970. aastatel sündinud eestlaste omaelujutustustes. Raili Marling tutvustab autoteooriat ehk teoreetiliste küsimustega tegelevat autobiograafiat kahe teksti, Maggie Nelsoni „Argonautide“ (2015) ja Maarja Kangro „Klaaslapse“ (2016) näitel. Kristi Metste kommenteerib märkmeid Betti Alveri arhiivist. Oma 60. sünnipäeva puhul annab intervjuu kirjandusteadlane Tiina Kirss.