Pärast eilset uudist plahvatas internetis pomm. Loomulikult on esimene küsimus teile kui kunstilisele juhile: miks valisite just need näitlejad?

Olen seda juba selgitanud ja saan vaid korrata: kriteeriumid, mille alusel me valisime, on loomulikult väga subjektiivsed, sest tegemist on teatriga ja kunstilise poolega. Kuid usun, et kokkuvõttes annavad need ka objektiivse pildi. Kriteeriume on palju. Need kõik puudutavad inimese professionaalsust ja tema võimet protsessis osaleda, õppida, mõista kaasaegset teatrit, soovi ja valmisolekut töötada meeskonnas, austada partnerit, tegutseda uutes tingimustes. Iga juhtum on muidugi individuaalne. Loomulikult arutasime iga juhtumit kolleegidega eraldi.

Jutt käib siiski üsna tuntud näitlejatest. Pole saladus, et osa publikust tuleb teatrisse just nende pärast. Kas see pole liiga suur risk?

Arvan, et publik käib eelkõige häid lavastusi vaatamas. Ma austan publikut, kes armastab teatud artiste, kuid tuntus ja silmapaistvus ei saa olla peamised kriteeriumid, et kedagi kas koondada või alles jätta.

Millisena näete teatrit viie aasta pärast?

Näen teatrit ennekõike huvitava, ajakohase ja teravana. Näen teatrit vajaliku ja kasulikuna. Sõna kasulik ei ole tänapäeval eriti populaarne, kuid ma küsin endalt sageli: kas see või teine lavastus on täna kasulik, kas see toob maailma headust, olulist mõtet, armastust.

Fännid on algatanud petitsiooni Südalinna teatri juhtivate näitlejate koondamise vastu. Veerand trupist on koondatud. Kuidas teater plaanib ellu jääda?

Ma ei saa küsimusest päris hästi aru.

Ka kvantitatiivne tegur on tähtis. Näitlejad ju asendavad üksteist lavastustes.

Meil on näitlejaid, kelle järele on suur nõudlus, kes on hõivatud paljudes lavastustes ja mängivad kuni 30 korda kuus. Ja on ka artiste, kes käisid teatris vaid mõne päeva aastas. See oligi üks valikukriteeriume. Me töötame edasi ja meie peamine eesmärk on olla publikule huvitav ja armastatud.

Kas populaarsete näitlejate koondamine ei anna teatri potentsiaalile valusat hoopi?

Nagu juba ütlesin: kahjuks või õnneks ei saa tuntus, silmapaistvus ega populaarsus olla teatris peamised kriteeriumid.

Kuidas ülejäänud trupp sellele uudisele reageeris? Tundub, et staaž, kogemus ja tuntus ei ole võtmetegurid. Kas see tähendab, et iga näitleja võib igal hetkel löögi alla sattuda?

Ei, kindlasti mitte. Kust te seda võtate? Palun ärge külvake paanikat. Oleme juba ammu öelnud, et eelarvekärbete tõttu oleme sunnitud näitlejaid koondama. See on kõik.

Eelarvet mõjutavad mitte ainult kulud, vaid ka tulud. Üks põhjusi, miks tulude pool polnud eriti muljet avaldav, oli see, et mõnel lavastusel polnud just palju külastajaid. Kas plaanite repertuaari muuta ja rohkem klassikale keskenduda?

Ma ei saa küsimusest päris hästi aru. Mida tähendab repertuaari muutmine, kui repertuaari luuakse ju pidevalt juurde?

Eksperimentaalsed lavastused ei olnud publiku seas eriti populaarsed. Seda kinnitab külastatavusstatistika.

Ma ei saa päris hästi aru, mida tähendab eksperimentaalsed lavastused. Meie lavastused on väga erinevad – nii kaasaegsed kui ka ehk mõnevõrra traditsioonilisemad. Praegu teeme väga palju selleks, et publik õpiks kaasaegset teatrit mõistma. Oleme avanud Publiku Akadeemia, teeme koostööd noorte ja lastega. Loomulikult ei ole see ühe hooaja töö. See ongi vastus teie küsimusele, milline on teater viie aasta pärast – teater on koos publikuga.