Hugo Vaheri romaan "Nutivaba" räägib kolmest sõbrast, kes võtavad ette pöörase road tripʼi, et päästa ühe noormehe suhe. 

"Kui ma seda raamatut kirjutasin, oli mul soov selles hallis maailmas ja kõige selle juures, mis meil ümberringi toimub, kirjutada midagi rõõmsamat ja helgemat, mis paneks inimesed naerma, võib-olla veidike mõtlema – et ta seda raamatut kinni pannes oleks tunne, et ta oleks kuskil käinud või midagi saanud."

See, mis üht lugu käimas hoiab, sõltub kirjaniku sõnul üksikasjadest. "Kui tahad hoogsat rütmi saavutada, siis peab kogu aeg midagi juhtuma, iga sündmus võiks viia järgmiseni. Samas ma ütlen endale kogu aeg, et road trip ongi selline aja mahavõtmise ja filosofeerimise koht seal lõkke ääres. Ei pruugi alati kuhugi viia, pigem avad neid karaktereid läbi selle dialoogi, mis seal toimub," arutles ta.

Raamatu käekäiku on Vaher hoolsalt jälginud. "Ma tahtsin väga teada, kas ta jõuab kohale sinna, kuhu võiks jõuda," märkis ta. "Ma olen lugenud ka tagasisidet, mis võib-olla nii väga ei rõõmusta, aga ma olen aru saanud, et see raamat ei olegi nende raamat olnud, kes on midagi teistmoodi arvanud, mis mulle nii väga ei meeldi."

Kõige parema tagaside sai ta ühelt õpetajalt: "Ta ütles, et tal oli kaks poissi, kes olid sellised, kes ei taha absoluutselt lugeda. Ta tänas mind selle eest, et selline raamat ja raamatukaas on, et tulid kaks poissi, kes selle raamatukogust valisid ja koos läbi lugesid. Siis tundsin, et vähemalt kaks inimest on saanud seda, mida ma olen tahtnud anda," rõõmustas ta.