Ringhäälingumuuseumi omanikud on Levira, Eesti Rahvusringhääling, Eesti Ringhäälingute Liit, Türi vallavalitsus ja ringhäälingumuuseumi toetajate ühing. Direktor Juhan Sihver ütles, et muuseum on hästi toimiv mäluasutus, kuid mõelda tuleb arengule. Maja, milles muuseum tegutseb, kuulub Türi vallale ja see ei pea enam sooja.

Sihver peab võimalikuks varianti, et muuseum ja selle juhtimine kolib Türilt ära ning jätab endast maha ainult püsinäituse. "Muuseum ei ole mitte püsinäitus, vaid eelkõige kogud, mille baasil saab luua püsinäituseid ja tutvustada valdkonna ajalugu," selgitas ta.

Ringhäälingumuuseumi külastab aastas 5000 inimest, palgalisi töötajaid on kaks: direktor ja poole kohaga administraator. Piletitulu katab 40 protsenti kuludest, ülejäänu tuleb liikmemaksudest, kuid arenguks ja tööjõu palkamiseks raha ei jätku.

Türi vald on kõige väiksem panustaja – 10 200 eurot aastas, millest 7000 saab rendina tagasi. Nüüd, kui õhus on muuseumi ärakolimine, on vallavanem Sulo Särkinen valmis Türi osalust suurendama.

"Kui maja olukorda parandada ja soojapidevamaks teha, siis kindlasti saab ka külmal ja talvisel ajal kliente paremini vastu võtta. Aga ruumi mõttes me ju laieneda eriti ei saa. Lisaks oleme nõus võtma ka kaalumisele ja arutlusele, et seda osalust suurendada," rääkis Särkinen.

MTÜ-s Eesti Rahvusringhäälingut esindav Joel Sarv ütleb, et rahvusringhäälingul puudub huvi ringhäälingumuuseum tervikuna üle võtta, küll aga tuleb töötingimusi parandada ja töötajaile väärilist palka maksta.

"Üks võimalik stsenaarium on see, et muuseumi ekspositsioon kolib näiteks Tallinna teletorni. Võib-olla mingi osa ka rahvusringhäälingu uude telemajja või kogu kompleksi, kui see valmis saab. See kindlasti ei juhtu veel järgmisel aastal," sõnas Sarv.

Juhan Sihveri sõnul töötab ringhäälingumuuseum Türil vähemalt aasta lõpuni. Kus ja kuidas edasi, seda arutab omanike üldkoosolek aprillis.