Romaan on järg sarja "Kriminaalne raamatukogu" avateosele "Heade mõrvade linn" ning seda võib autori sõnul nimetada ideeromaaniks, milles põimuvad poliitilise põnevusloo ja intellektuaalse satiiri elemendid. Peategelane on Tartu Vaimu muuseumi töötaja ja endine eradetektiiv Laura Peegel, kes asub uurima Tartu uues kultuurikeskuses toimunud tapmist.

Iga uus samm uurimises viib Laura sügavamale Tartu intriigide, akadeemiliste rivaalitsemiste ja varjatud vandenõude keskele. Nende keskmes on rohevõrgustikud, mis püüavad ellu viia "õiget" rohepööret, ülikooli geeniteraapia programm "Käsikivi", riiklikult salastatud semiootikute läbimurdev avastus "Metakood" ning Toomemäe alt leitud salapärane muistis, mille avalikustamine võib nihutada senist rahvuslikku narratiivi.

 Romaan käsitleb kriitiliselt projektipõhiseks muutunud ühiskonda ja kantseliidikeele võimutsemist. Autor ironiseerib maailma üle, kus moraalsed valikud vormistatakse eesmärkide ja mõõdikute tabelitena. Arengukavad, mõjuhinnangud ja analüüsid asendavad selget mõtlemist, probleemidega tegelemise asemel valitseb sõnaline konstrueerimine.