Mõnel sõnal on kohe selline tähendus, et seda saab väljendada üllatavalt mitmekesiselt ja värvikalt. Üks selline sõna on jooma oma tähenduses "(ohtralt) alkohoolseid jooke tarvitama".

Kui asi läheb kangema kraami või viina võtmise peale, tulevad mängu juba sellised sõnad nagu purjutama ja tinutama, aga ka kujundlikumad väljendid nagu klaasi või pudeli põhja vaatama, pudelisse vaatama, viina viskama ning tina või tinunni panema, nagu näiteks lauses "Üle pika aja sai eile veits tinunni pandud". Muide, väljendis tina panema on varasemas kõnekeeles ringelnud ka pikemad sõnakujud tenaturka ja tinaturka – nimed joomiskõlbmatuks tehtud piiritusele või muule ainele, mis oli mõeldud küll tehniliseks kasutamiseks, ent mille abil püüti ilmselt siiski joobeastmeni jõuda.

Alkoholi joomist saab eesti keeles väljendada ka keha ja hinge kaudu. Nii võib öelda kurku, suud või keelt kastma ja kärssa likku panema, aga ka hinge all olema või hinge alla viskama, panema ja võtma, nagu näiteks lausetes "Kõik kummutasid linnas teadvuse kaotuseni, aga ärgates panid jällegi kärsad likku" ja "Ülemise korruse kohvikus saab stressi puhul ka kiire klõmmi teravat hinge alla visata".

Alkohoolsete jookide pruukimist tähistavad veel ka sellised sõnad nagu napsitama, napsutama, timmima, trimpama, topsitama, jommitama ja vinditama, nagu näiteks lausetes "Nädala sees tundus imelik napsutada, aga täna õhtul vist küll luban endale paar klaasi ja hunniku juustu" ning "Timmisime varahommikust saati". Ja kui julgusest jääb pisut puudu ning seda on vaja enne otsustavat sammu koguda, võib selle kohta öelda ka julgust võtma, nagu näiteks lauses "Oli ta närvis või oli ta natukene pudelist julgust võtnud?".

Nagu näha, on alkoholi joomist tähistavaid tegusõnu eesti keeles rohkem kui üheks õhtuks tarvis – ja kõigist neist ei jõua täna nagunii rääkida. Igatahes loodan, et isegi kui te täna tinistate ja tipsutate või rüüpate seeasemel hoopis teed või limpsi, on teil õhtu mõnus ning hommik helge.